20 articles in this issue
Birute Klaas
Artiklis antakse ülevaade kõrgkooliõpingutele eelneva muukeelse kooli lõpetanud üliõpilastele mõeldud 800-tunnise eesti keele ja kultuuri ettevalmistusprogrammi (nn eesti keele aasta) korraldamisest Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides, keskendades peatähe... see more
Pille Eslon
Tallinna Ülikooli üld- ja rakenduskeeleteaduse õppetoolis on loomisel eesti vahekeele korpus (EVKK) – õppurite kirjalike tööde kogu, mis on koostatud ning elektrooniliselt töödeldud kindlal uurimistöö eesmärgil. Et luua EVKK-i konkordantsiprogramm, tuli e... see more
Elvira Küün
Artiklis uuritakse noorte mitte-eestlaste kohanemisvõimalusi eestikeelses töökeskkonnas olenevalt eesti keele oskuse tasemest. Vaatluse all on nii töö tulemused, suhted kaastöötajatega kui ka olmesuhted. Eesmärk on välja selgitada, kuidas muulastest noore... see more
Lya Meister
Aktsent on mõõdetav ja objektiivselt kirjeldatav kvantitatiivsete näitajate abil. Analüüsitavaks materjaliks on eestikeelse kõne salvestused, millest on mõõdetud mitmete akustiliste tunnuste väärtusi: intensiivsust, põhitooni, häälikute, silpide ja sõnade... see more
Ruth Mägi
Artiklis antakse ülevaade Eesti koolilaste seas 2004/ 2005. õppeaastal läbiviidud uuringust, mille eesmärk oli välja selgitada õpilasest sõnaraamatukasutaja harjumused ja kogemused, kasutamisprobleemid, samuti rahulolu oma oskustega. Uuringu käigus küsitl... see more
Heili Orav
Artikli eesmärk on demonstreerida lähenemisviisi, mis opereerib ühe valdkonna sõnavaraga kontseptuaalsel tasandil. Valitud valdkonnaks siinses käsitluses on eestlaste isiksuseomaduste sõnavara. Materjal on kogutud suulise loetelukatse käigus ja kajastab e... see more
Raili Pool
Artiklis antakse lühiülevaade introspektiivsete meetodite võimalustest teise keele omandamise uurimisel. Uurimuse informantideks on vene emakeelega eesti keelt kõrgtasemel valdavad eesti keele (võõrkeelena) eriala üliõpilased. Käsitletakse informantide en... see more
Raili Pool,Elle Vaimann
Artikkel käsitleb teise keele omandamise valdkonda kuuluvat kivinemise ehk fossiliseerumise nähtust, mille taustaks on asja- olu, et paljude õppijate keeleoskuse areng peatub mingile kindlale tasemele jõudes, saavutamata emakeelekõneleja taset. Uurimuse i... see more
Meiluté Ramoniené
Following the restitution of the independence of Lithuania in 1990, one of the key questions of the national language policy in Lithuania was the development and enforcement of a successful language education model. Newly emerging needs have encouraged re... see more
Anastassia Zabrodskaja
Vene-eesti koodivahetus on loomulik nähtus Kohtla-Järve noorte seas. Artiklis on vaatluse all vene emakeelega laste kakskeelsed dialoogid Peter Aueri pragmaatilis-konversatsioonilise mudeli valguses. Eesmärgiks on noorte argikõnes esinevate pragmaatilis-k... see more
Kristiina Teiss
Artiklis käsitletakse lapse lähedaste isikute suhtlusstrateegiaid lapse kahe keele (eesti, soome) omandamises, samuti kakskeelse lapse keelevalikuid suhtlussituatsioonides. Uurimuse aluseks on helisalvestused ja päevikumärkmed lapse vanusest 2;4–2;10 elua... see more
Olga Gerassimenko,Riina Kasterpalu
Eesti partikkel jah täidab mitmeid suhtlusfunktsioone, teatmeteostes kajastuvad neist vaid mõned. Partiklite jah/jaa funktsioone suhtluses on uurinud R. Kasterpalu müügivestluste näitel. Analüüs näitab, et partikleid jah/jaa kasutatakse lisaks samameelsus... see more
Silvi Tenjes
Artiklis vaadatakse, milline on mõiste KÄSI väljendite variatiivsus Eesti kultuuriruumis. Eesmärgiks on uurida eestikeelseid fraseoloogilisi väljendeid ja väljendverbe lekseemiga käsi, et leida, milliseid ruumisuhteid käe-väljendid representeerivad, kuida... see more
Reigina Toom,Monika Trükmann,Liivi Holman
Eesti viipekeel on keel, mida kasutab ligikaudu 1500 Eestis elavat kurti. Sarnaselt teistele viipekeeltele puudub ka eesti viipekeelel kirjalik vorm. Eesti viipekeele uurimise ajaloos on viibete noteerimisel kasutatud erinevaid süsteeme. Käesoleva süsteem... see more
Silvi Vare
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi tuleb muukeelsetes gümnaasiumides 2007. aastal üle minna eesti õppekeelele. Ühtlasi nõuab seadus, et selleks ajaks peab koolikorraldus ja riiklik õppekava tagama kõigile muukeelse põhikooli lõpetajatele eestikeelseks... see more
Anu-Reet Hausenberg
Eksamid on üldlevinud viis kontrollida teadmisi ja oskusi, sealhulgas keeleoskust. Tagasimõju all mõistetakse eksami mõju õppeprotsessile, kusjuures mõju võib olla positiivne või negatiivne. Artiklis käsitletakse tagasimõju olemust, tutvustatakse põgusalt... see more
Larissa Degel
TEADMA on inimese intellektuaalse maailma olulisi mõisteid, mida väljendava sõna semantika võib tuua välja olulisi jooni inimese intellektuaalse maailma ülesehituses. Seletussõnaraamatutes esitatud tähenduste kõrvutamine ja tekstikorpuste lausete analüüs ... see more
Marju Ilves
Kommunikatiivne kompetents on võime keelt tõhusalt ja olukorrale vastavalt kasutada, sisuliselt tähendab see suhtlemisoskust. Kommunikatiivse kompetentsi moodustavad leksikaalne, sotsiolingvistiline/sotsiokultuuriline ja pragmaatiline kompetents. Eesti ke... see more
Annekatrin Kaivapalu
Võõrkeeleõppe teooria ja praktika keskseid küsimusi on reeglite ja analoogia ülesannete ning efektiivsuse määratlemine sõnamuutmisprotsessis. Varasemate uurimistulemuste põhjal on sobivaimaks osutunud lähenemisviis, mille põhjal reegleid ja analoogiat ei ... see more
Mare Kitsnik
Eesti keele kui võõrkeele õpe on alles noor ja arenev ala, seetõttu pole ka õppesüsteem nii hästi välja arendatud kui sooviksime. Et muuta eesti keele õpe mitte-eestlastele arusaadavamaks, efektiivsemaks ja atraktiivsemaks, tuleb leida vastused mitmele kü... see more