SUMMARY
https://doi.org/10.5128/ERYa19.05The present study assesses the alleged informality of academic texts written by Estonian learners of English, which to date has yet to be empirically tested. It relies on the purpose-built Tartu Corpus of Estonian Learner English and applies Multidimensional Analysis (MDA) to situate the Estonian EFL learner texts relative to other spoken and written registers and L1 English university writing. In addition, the study describes the linguistic features characteristic of Estonian EFL learners’ writing in higher education. The MDA indicates that although there are some differences between learner and L1 English university writing, the two data samples are similar and align on several dimensions with the written register of academic prose. At the same time, the differences between learner production and L1 English professional writing imply that Estonian students of English would benefit from more explicit instructions to raise their language and register awareness in terms of academic writing in English.***Eesti emakeelega inglise keele õppijate keelekasutus registri perspektiivistArtikkel keskendub eesti inglise keele õppijate akadeemilisele kirjutamisele ülikooli kontekstis ja analüüsib õppijate keelekasutust registri perspektiivist. Varasemad uurimused on järjepidevalt näidanud, et kui õppijad, sh edasijõudnud õppijad, inglise keeles kirjutavad, kipuvad nad kasutama keele struktuure, mis on pigem omased inglise keelt emakeelena kõnelejate suulisele keelele. Kuna eesti inglise keele õppijate keelekasutust ei ole sellest aspektist uuritud, siis puudub empiiriline alus väita, et ka eesti inglise keele õppijate kirjalikus eneseväljenduses peegelduvad suulise keelekasutuse mustrid. Artiklis on kasutatud multidimensionaalset analüüsi TCELE korpuse tekstide peal. Analüüsitud on inglise keele ja kirjanduse üliõpilaste bakalaureusetööde keelekasutust. Analüüsi eesmärgiks on võrrelda eesti inglise keele õppijate kirjalikke tekste erinevate suuliste ja kirjalike tekstitüüpidega, mis põhinevad inglise keelt esimese keelena kõnelejate keelekasutusel. Lisaks professionaalsetele kirjutajatele võrreldakse Eesti üliõpilaste ingliskeelseid tekste ka Briti üliõpilaste tekstidega. Analüüsist selgub, et hoolimata mõningatest erinevustest Eesti ja Briti üliõpilaste akadeemilises kirjutamises, on need kaks andmestikku oma registrikasutuse poolest üsna sarnased. Siiski näitab võrdlus professionaalsete kirjutajatega, et Eesti üliõpilastele tuleks rõhutada registritevahelisi erinevusi, pidades silmas, et erinevad registrid eeldavad erinevat keelekasutust. Võtmesõnad: registrianalüüs, õppijakeel, akadeemiline kirjutamine, multidimensionaalne analüüs, inglise keel