The use of idiom comprehension strategies by adolescent English as a foreign language learners who are native speakers of Estonian

Abstract

https://doi.org/10.5128/ERYa19.02

In addition to individual words, the mental lexicon stores lexical chunks, such as idioms, which provide foreign-language learners with the capacity to acquire the language more effectively. Since the role the parts play in the meaning of the whole reduces the learning burden of multi-word expressions, the present contribution addresses the facilitating effect of idiom transparency and learners’ tendency to utilise it in the comprehension process of unfamiliar English-as-a-foreignlanguage idioms. Moreover, as foreign-language learners automatically tend to look for similarities between languages, it was hypothesised that adolescent Estonian (pre)intermediate English-language learners, first and foremost, utilise native-language knowledge in the comprehension process of unfamiliar English idioms. A think-aloud study, which was carried out to provide an in-depth understanding of their strategies, revealed that whereas the majority of the informants relied on semantic analysis, the recourse-to-native-language strategy was more successful.

***

Eesti teismeliste inglise keele kui võõrkeele idioomide mõistmisstrateegiad

Võõrkeele valmisväljendid nõuavad vähem vaimset pingutust ja neid saab kiirelt nii mõista kui ka kasutada. Eelkõige on oluline nendest arusaamine, kuna kõnelejad võivad ennast väljendada ka uudsete fraasidega, samas kui suutmatus idioome mõista võib põhjustada kommunikatsiooniprobleeme. Käesoleva uuringu eesmärk oli välja selgitada, milliseid arusaamise strateegiaid eesti emakeelega teismelised inglise keele kui võõrkeele tundmatute idioomide jaoks kasutavad ning kas strateegiate tõhususes ilmneb erinevusi. Andmete kogumise meetodina kasutati valjult mõtlemise protokolli. 

Andmed näitasid, et õpilased eelistasid semantilist analüüsi idioomide tähenduse leidmiseks. Teataval määral toetuti ka teadmistele emakeelsetest idioomidest ning kontekstile hoolimata sellest, et konteksti määr oli minimaalne. Kõige tõhusamaks viisiks idioomi õige tähenduse leidmisel osutus emakeelest saadav tugi. 

Kogutud andmete põhjal võib anda mõningaid soovitusi idioomide õpetamise kohta. Kuna uurimistulemused viitasid emakeele toele kui kõige edukamale idioomide mõistmise strateegiale, tasuks keeleõppe algtasemel alustada idioomidega, millel on kas identne või sarnane eestikeelne vaste (eriti veel sellistega, millel on lisaks sõnasõnaliselt mõistetav koostisosa). Tulemuste põhjal on õpilastel tõenäoliselt vaja õppida idioome ka emakeeles. Sarnaste eestikeelsete vastete puhul tuleb arvestada ka õpetajapoolse sekkumise suurema vajadusega, et takistada võimalikku negatiivset ülekannet. Kuna tulemused viitasid ka sellele, et edasijõudnumad õpilased eelistavad pigem semantilist analüüsi, siis keeleõpetajad võiksid suunata õppijate tähelepanu idioomi eri omadustele (nt emakeele ja võõrkeele idioomide identsusele/sarnasusele ja läbipaistvusele) ning juhendada neid kasutama erinevaid strateegiaid.

Uuringudisainist tulenevad piirangud rõhutavad edasise teadustöö vajadust. Lisauurimist vääriksid strateegiaeelistuste võimalikud põhjused: vähene emakeele idioomide tundmine, keeleoskustase, idioomide omadused japuudulik võime mõista kujundlikku keelt. 

Võtmesõnad: idioomid, sõnasõnaline tähendus, semantiline analüüs, läbipaistvus, inglise keel, eesti keel